Tag Archives: ehitamine

Negatoornõudega tõrjutavad ehitiste varjavad mõjutused

?

Riigikohus on oma lahendi 3-3-1-42-03 punktis 16 märkinud, et „Tiheasustusalale ehitamisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja intensiivne kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel“.[1]

AÕS § 89 lg 1 esimene lause kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui seadusest või tehingust ei tulene talumiskohustust, võib omanik vaidlustada kõik võõralt kinnistult ülekanduvad omandiõigust kahjustavad mõjutused sh positiivsed ja negatiivsed mõjutused. Positiivsete mõjudena vaadeldakse kinnistule kanduvat täiendav ainet või energiat.

Ehitiste[2] varjavad mõjutused on aga negatiivsed mõjutused. Negatiivsete mõjudena käsitletakse aine või energia vaba leviku takistamist kinnistule (kas mõjutus on kinnistuomanikule kasulik või kahjulik, ei oma positiivse või negatiivse mõju eristamisel tähtsust). Näiteks takistatakse kinnisasjale valguskiirguse levikut või varjatakse vaadet st piiratakse omandi vaba kasutamist, mis on põhiseaduslikult kaitstud. PS § 32 lg 2 esimene lause annab õiguse omanikule enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Riigikohtu halduskolleegium on asunud seisukohale, et AÕS §-d 143 ja 144[3] täpsustavad sätet § 89, kuid ei reguleeri nn negatiivsete, s.h varjavate mõjutuste lubatavust.[4] Negatiivsete mõjutuste korral, mil kinnisasi jääb ilma valgusest ja väljavaatest, kohaldatakse otse §-i 89.[5]

Omanik võib nõuda vastavalt AÕS §-le 89 lg 1 ehitisega põhjustatud varjavate mõjutuste lõpetamist, kui tegemist on keelatud mõjutustega. Oluline on silmas pidada, et keelatud mõjutuseks muutub mõjutus siis kui on täidetud kaks eeldust: a) kahjustatakse teise isiku omandiõigust ja b) ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega.[6] Sellest tulenevalt lahendatakse keelatud mõjutustest tulenevaid vaidlusi nii eraõiguslike- (kahjustatakse isiku omandiõigust) kui ka avalik-õiguslikke normidega (ehitamist reguleerivad normid ja nõuded).

[1] 3-3-1-25-02 - RT III 2002, 15, 172.
[2] Kuni 2015 01.07 kehtinud ehitusseaduse § 2 lg 1 defineerib ehitise, kui aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asja, kusjuures ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 01.07.2015 kehtima hakkav ehitusseadustiku §3 lg 1 täpsustab, et ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest.
[3] Mõlemal juhul peab kahju olema suurem, kui mõjutuse kõrvaldamise kulud.
[4] 3-3-1-42-03 p 17 - RT III 2003, 23, 229.
[5] Priidu Pärna. „Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne“ Tallinn, 2004, lk 271.
[6] Margit Vutt. „Eraõiguse normide rakendamine Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas“ 2006, lk 14. Arvutivõrgus. Kättesaadav: http://www.riigikohus.ee/vfs/647/Eraoiguse%20normid_haldus1.pdf  .

Kas klient on alati kuningas?

IMG_7540

Ehitise ehitamine on keeruline, pikaajaline ja paljude osapooltega protsess, kus kohtuvad tellija, kohalik omavalituse üksus, projekteerija, omaniku järelevalve, ehitaja jne. Kehtima hakkav ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 4 defineerib ehitamist kui ehitise püstitamist, rajamist, paigaldamist, lammutamist ja muu ehitisega seonduvat tegevust, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.

Loomulikult on enne ehitustegevuse algust tellijal vaja selgeks teha, mida on vaja ehitada (mõtlen siin nii projekteerimist kui ehitamist tervikprotsessina), kaua selleks aega planeerida ja mis kulusid see endaga kaasa toob.

Tahame seda endale tunnistada või mitte, kuid tellija on ehitise juures kõige olulisem isik. Just tellija määrab, kuhu, milline ja millal ehitis tuleb.

Kohalik omavalitsus sätestab oma tingimused, arhitekt annab hoonele välimuse, insener tagab püsivuse, ehitaja realiseerib idee ning omanikujärelevalve hoiab ehituslike nõuete järgimisel silma peal.

Kõiki neid osapooli palkab, koordineerib ja suunab tellija, kellele püüavad osapooled tihti selgeks teha, et professionaalid kui pädevad isikud teavad täpsemini mida on vaja teha ja sellepärast istugu tellija vaikselt nurgas. On ehitatud ennegi ja küll juba asjamehed teavad mida ja kuidas teha. Pärast tekivad tellijal aga vaidlused kohaliku omavalitsuse ja naabritega. Näiteks on naaberkinnistu valgust ja vaadet varjatud, head tava, ehitusõigust ja naabrite huve järgimata jäetud. Uus ehitusseadustik toob kaasa asjatundlikkuse ja pädevuse küsimuse, mida tellijal on üksi raske hinnata ja kontrollida nii projekteerimise kui ehitise püstitamise protsessis.

Kas ikka on nii ja kas kõik need asjatundlikud isikud ka tellija huvide eest tegelikkuses väljas on? Keda usaldada? Kuidas oma huvid maksma panna? See on tellija jaoks praktikas suur väljakutse. Projekteerimise- ja ehitusprotsessis osalejad unustavad tihti, et just tellija on see, kes otsustab kes-, millises summas-, millal-, kuhu, milise aja jooksul ehitab ning kaua ehitis püsima peab. Poodi minnes me ju ei oota, et pädev müüja määrab, millist vorsti süüa tahame.

Selleks, et sellisesse olukorda mitte sattuda, tuleb leida sõltumatu kolmas pool, kes seisaks just tellija huvide eest, aidates koostada lähteülesannet, sõlmides tellija nimel tellijale soodsaid lepinguid, ohjates projekteerijaid ja ehitajaid, kaitstes tellija huve kohalikus omavalitsuses ja nõudes omanikujärelevalvelt tegelikku nõuete kontrolli ning oleks pädev nii võla- kui ehitusõiguses. Pärast kaklust on ebaefektiivne rusikatega vehelda. Keegi võiks tellija huvides silma peal hoida, et luik, haug ja vähk head tava järgiksid ning vankrit tellijale soovitud suunas veaksid.

Uus ehitusseadustik on tulekul

IMG_5398

Alates 01.07.2015 jõustub uus ehitusseadustik. Tegemist on ehitusõiguse kodifitseerimisega, mille eesmärgiks oli antud valdkonnas õiguse asjakohastamine ja korrastamine kehtiva õiguse põhjaliku sisulise läbitöötamise alusel, läbi sisemise kooskõlastamise ja ühtlustamise. Uue ehitusseadustikuga püütakse parandada õiguskindlust ja õigusselgust ning korrastada kehtivat regulatsiooni, muutes seda õiguse rakendajale lihtsamaks ja selgemaks.

Loomulikult toob iga uuendus kaasa tuliseid arutelusid ja arvamuste vastandumist. Tuttavaks saanud reeglite ja harjumuste muutmine on lisajõudu ja –pingutusi nõudev tegevus, millele lisandub ebamugavustunne turvatsoonist väljumisega ja hirm, kas uues olukorras ka edukalt hakkama saadakse.

Rahustuseks võib öelda, et iga algus on raske. Uus ehitusseadustik midagi „pea peale ei pööra“, vaid selle eesmärgiks on eelkõige luua selged põhimõtted (sh hea tava, ohutus, asjatundlikkus), täpsustada mõisted (sh ehitis, ehitamine, pädev isik), korrastada menetlusnorme (sh ehitusteatise-, ehitusloa- ja kasutusteatise-, kasutusloa taotlemise menetlus), avada kehtima hakkavaid nõudeid (võrdustades sh ettevõtjate konkurentsitingimusi) ja sätestada vastutus ehitusseadustikus sätestatud nõute rikkumise eest.